Esimene detsember oli ajaloolise seikluste aeg!
Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi ja Tarvastu gümnaasiumi noored võtsid „ Nopi
Üles“ projekti raames suuna Saula külasse, Viikingite külla. Projekti nimi oli
sama põnev kui projekt ise - „ Üks päev viikingina!“.
Kui kaks bussitäit noori – Ahtme gümnaasiumist
23 ja Tarvastu gümnaasiumist 17; vanuses 14-18 –lumisesse viikingite külla
jõudis, tervitasid meid võimsad mehed, kel kõigil seljas marudad viikingite
rüüd. Kui vahvalt langes lumi kindlusele, kui usin Ahtme gümnaasiumi ajalooõpetaja
ning projektijuht Olga Mesilane õpilastele ajalootruid riideid jagas. Pärast
sobivaks riietumist, pidas Mesilane interaktiivse loengu. Millal elasid
viikingid? Millega nad täpselt tegelesid? Mis riideid nad kandsid ja milline
ajastu oli viikingite aeg? Nii vene kui eesti noored said arutelus osaleda ning
omi variante pakkuda.
Siis aga löödi sõjakella! Noored jagati
omavahel võistkondadesse ning nad asusid võistlema neljas etapis. Esimeses
peatuses pidid nad punktide peale kirvest heitma. Teises pidid nad vibu
käsitlema nagu tõelised viikingid! Kolmandas peatuses pidid ühe noored linnust
ja püha mõõka kaitsma ning teised seda vallutama. Neljandas peatuses said
noored vibu lasta ja täpsusega punkte püüda! Linnus oli täis elavaid kilkeid,
tüdrukud ja poisid muutusid marudaks, kui haarati kätte oda või kirves.
Elevusest kriisati nii vene kui eesti keeles, kui linnuse hõivamine kas
õnnestus või mitte. Plaksusid plastmass noad ja prõntsatas nool! Varsti käis
sõjakell ning jälle vahetati peatuseid. Kõik seda vaatasid muidugi peatuste
läbiviijad.
Suurest sõjamöllust väsinuna, oodati meie noori
trahteris, kus viikingi neiud pakkusid meie sõdalastele maitsvat hautatavat
suppi. Noored said omavahel harjutada nii vene kui eesti keelt ja arutada,
milline peatus ning etapp neile kõige rohkem meeldis. Pärast sööki algasid
meisterdamise töötoad. Nii poisid kui tüdrukud said meisterdada viikingi
aegseid käevõrusid. Kõike juhendas õpetaja Olga Mesilane, kes entusiastlikult
lastele ka ajastu truu miljöö maalis. Igaüks sai endale kauni ehte ning oskuse
teha eluks ajaks kellelegi midagi huvitavat kingituseks.
Õhtu lõppes autasustamisega, kus
vapramad-täpsemad võitlejad ning teised osalejad said endale auhinnad. Mõlemad
koolid on tänulikud „Nopi Üles“ programmile, sest selle abil said: 50 nii eesti
kui ka vene noort tõetruult ja mänguliselt selgeks Eesti ajaloo ühe etappi
nimega Viikingite aeg 50 nii eesti kui vene noort mänguliselt suhelda omavahel
ja harjutada nii vene kui eesti keelt keelt 50 noort selgeks uue meisterdamise
tehnika, mida õpetada kaaslastele koolis, huviringides või sõprade seas.
Milline on tulevik?
Mõlema kooli noored nautisid ajaloo
tundmaõppimist sellisel interaktiivsel viisil. Tulevikus tahetakse ka teiste
ajajärkude kohta sellist üritus korraldada.
Mida arvavad noored?
Valeria Drozdova,
15aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium
Õppisin projekti abil töötama võistkonnas. Sain
teada uusi sõnu eesti keeles. Mulle meeldis käevõrusid teha, oda visata ning
suhelda Viljandi noortega. Õppisin kirvest viskama ja vibu laskma. Tahaksin
osaleda sarnastes projektides veel.
Konstantin Dolženkov,
17aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium
Ma õppisin, kuidas teha käevõru pronksi
traaadist. Sain teada, et viikingid elasid omal maal Tallinna lähedal. Meeldis
vanaaegne atmosfäär. Tahaksin veel osaleda sarnastes projektides.
Vladimir Rževski,
14aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium
Sain teada, mis riided on viikingitel. Kahjuks
sain vähe eesti keelt praktiseerida. Viikingi küla oli väga kaunis ja reis oli
organiseeritud. Mulle väga meeldis minu võistkond. See oli huvitav projekt ning
tahan veel osaleda.
Johanna Otsman,
Tarvastu gümnaasium
Õppisin, kuidas kasutada kirvest. Projektist
osa võtjad olid toredad inimesed ning mulle meeldis, et olime õues. Sain teada
et viikingid ei olnud ainult sõjamehed vaid ka kaupmehed ning et nad kasutasid
odasid palju. Tahaksin sellistes projektides veel osaleda.
Kristo Maisla,
Tarvastu gümnaasium
Õppisin projekti kaudu meeskonnatööd, oda
viskamist ja vibu laskmist. Mulle meeldis väga projekti asukoht, töötoad ja
seltskond. Õppisin, et viikingid kaitsesid oma vara ise.
Andre Lillepuu,
Tarvastu gümnaasium
Õppisin, kuidas lasta vibu. Meeldis seltskond
ja tegevused värskes õhus. Õppisin, kus viikingid elasid ning nende relvade
kohta. Sooviksin sarnastes projektides veel osaleda.
Üritusest tegi videosid ka Kohtla-Järve Ahtme
gümnaasiumi õpilane Andrei Rogatšov!
Krismar Rosin, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi huvijuht